1 nädal – 4 kummi

Üks päev maantekaga trennis sain kohe esimestel kilomeetritel kummi susisema – torge. Heeblid välja ja vahetama. Kui oli jäänud veel ca. 10km. sõita, sain uuesti kummi torke. No mida… Kuna tagumine väliskumm oli juba täitsa kandiliseks kulunud, siis ei hakanud kedagi järgi kutsuma, vaid läksin püsti sõites koju (ennemgi niimoodi mindud)

Nädala sees sai ka mägirattaga Kroodi kandis tiirutatud, ning sain sealgi tagumise kummi puruks. Õhtul kumm maha ja lapp seestpoolt peale – parem ikka, kui vahu või piimaga parandus.

Läti SEB Maratona sarja II etapp Siguldas. Teada oli, et suht pikk ja mitte just kõige siledam. Peeter Pruusi käest sai ka uuritud, et mis meid ees ootab. Tõuse pidi ikka jaguma, samuti ka singleid ja kõike seda ca. 78km. jagu.

Pikemad raskemad sõidud mulle täitsa istuvad. Nagu ikka 1.5L Vytautast laadimiseks sisse (sel on ikka uskumatu mõju : üle 3h sõit läks hiljem 2 väikse pudeliga ja teise jäi pool alles !) Ilmateade lubas ka vihma, mida sinna jõudes küll ei tulnud, aga… Nii 20min. enne võistlust hakka korralikult sadama. Start oli kohe pikalt mäkke. Võtsin selle rahulikumalt, ikkagi 78km. ees ootamas. Kuskil paari km. pärast tundsin, et keerata kuidagi tülikas, miski nagu takistab. Arvasin, et number (seal selline tugevast plastikust) segab kuidagi ja üritasin seda sõidu ajal vähe sättida. Ei aidanud. Kuskil 6-7km. paiku sain aru, et hoopis esikumm vajub tühjaks. No kurat küll…vahtu pole, pumpa kah mittte. Lasin hoo maha plaan oli finiši poole veereda. Mingi 1km. jagu sai veereda, kuid siis oli kumm ikka päris tühi juba ja läks jalutamiseks. Umbes 1km. pärast jõudsin ühe Läti ratturini, kes omagi rattal kummi vahetamisega tegeles. Pakkus mulle lahkelt vahtu, kuna tal sisekummiga jooks ja polnud sellega midagi teha. No hakkas juba looma – vaht sisse ja ootasin, kuni kaasvõistleja oma kummi pumpamise lõpetas ja lisasin endagi kummi õhku, et sõita kannataks. Kuskil 15min. läks ikka aia taha, aga sain liikuma. Vihm oli samuti selleks ajaks järgi jäänud ja isegi päikse viskas korraks välja. Algul veidi vahtu vusistas, aga jäi pidama. Sealt edasi oli 100% üksi sõit. Esimesed hakkasid ca. 20km. paiku selg ees vastu tulema. Kuskil 30km. paiku tulid juba 3-5 pealised pundid. Alates 45km’st olid juba võistlejad, kes reeglina ka mingi paar-kolm kilti sabas püsisid.

Aga rada oli äge ! Jah, suht kiire, aga vürtsi lisasid singlid ja pikad tõusud. Ühte kiiremat laskumist sai pika ringi jooksul lausa 3x võtta ja iga uue korraga sai sealt kiiremini alla. Nii et, tasub meelde jätta see Sigulda sõit. Kel huvi vähe pikem sõit teha, siis julgen täitsa soovitada.

Otsisin kontakti ka Läti kaasvõistlejaga, tänu kellele sain taas rajale. Kuidas ma ikka abi eest tänamata ja arveldamata jätan. Kopi-pasta tema sms’st :
Tere, Rivo!  Its me, Raivis, we met at Sigulda yesterday, when we both blowed the tires:) Dont worry about the foam, that is part of friendship in the race, we should help each other. I noticed Your result, impressive! So i am glad that the foam and pump helped You to get back on road. See You in next stages. Good luck:)