2012/2013

Tervitus,
Märkamatult on selle aasta esimene kuu möödanikuks saanud ning samm sammu haaval muutuvad ka päevad pikemaks, mis tähendab, et enam polegi palju jäänud ajani, mil esimesed “tõelised” (pukil sõit, spinn või wattbike seda pole) kilomeetrid võimalikuks saavad. Siinkohal ei pea ma silmas lörtsistel ja libedatel teedel sõitmist, sest seda saab teha ka praegu, vaid pigem ikkagi puhast maanteed ning mõningasi plusskraade. Viimati puutusin ratast mineva hooaja oktoobris, kui käisime Bike Xdreamil lammutamas. Kahjuks lõppes see meie meeskonnale katkestamisega, aga see selleks. Seega saab kohe-kohe täis neljas rattavaba kuu.  Nii pikka pausi pole mul viimased 3 aastat kindasti ette tulnud. Tavaliselt olen juba novembris või detsembris Lõuna-Eesti lumistel, kuid suhteliselt rahulikel teedel kilomeetreid kogumas olnud, aga sel korral on lood teised. Tulen selle juurde tagasi hiljem. Heidaks pilgu tagasi 2012nda aasta tulemustele.

Esimeseks võistluseks oli Jõelähtme maraton. Uueks sõiduvahendiks TREK Superfly Elite (29ner). Mäletan, et kohe suhteliselt stardist alates tekkis vajadus suuremate ülekannete järele ning järgmistel võistlustel saigi juba ette uus hammakas pandud, mis üldiselt oli täitsa paras, kuid nii mõnelgi Samsung Cupil jäi sellest siiski puudu. Tänaseks päevaks võin öelda, et 29nerit ma 26 vastu enam ei vahetaks. Jõelähtme tulemuseks jäi 3. koht, mis üldjoontes midagi erilist ei olnud.

Järgmine äramainimist vääriv sõit oli Samsung Cup 1. etapp Viljandis.  Sõidu lõpetasin 10ndana, mis ei ole märkimist vääriv, aga sellest aastast oli kavas ka teine võistus nimega Everesti kilomeeter ja just selle sama võistluse esimese etapi ma võitsingi. Esialgu ei olnud see eesmärk, aga saades aru, et poodiumile mul asja ei ole, mõtlesingi mõned kiiremad liigutused teha ning võit oli kotis.

Samsung Cupi parim tulemus oli Tallinna rattamaratoni 3. koht, kuid enda jaoks parimaks sõiduks hindan ma siiski Rõuge maratoni 5. kohta ning jällegi Everesti kilomeetri võitmist. Sõidus oli pinget ja võitlust viimaste meetriteni ning oma väikese lolluse tõttu olin sunnitud lõpetama 5ndana, kuigi 3. koht oli väga lähedal.

Sellest järgmisel nädalal esindasin Eesti rahvuskoondist Tartu GP-l, kus siiski suutsin sõidu lõpetada. Pühapäeval oli kavas vana hea Tartu Rattaralli, kus õnnestus panna elu esimene korralik”maokas” (kukkumine). Riided oli lõhki ning  armid kaunistavad veel praegugi mõningaid kehaosasid.

Huvitav võistlus oli ka Filter Pandivere rattaralli, mis muide toimus kohe järgmisel päeval peale Rõuge Samsungit. Võistlustele sõitsime koos legendaarse Kodanik Männikuga. Sõit koosnes kolmest ringist, kokku vist oli ~90km kui ma õigesti mäletan. Tervet sõidu kulgu ma ära kirjeldada ei jõua, aga mainida tahaks seda, et esimese ringi keskel läks tagumisel jooksul kodar puru, mille tulemusel oli jooks nii kõver, et tagumised pidurid tuli täielikult maha keerata. Ometigi lõpetasin sõidu 2. kohaga ning auhinnaks pudi padi ja kott kartulit :)!

Järgmisel nädalal hakkas Saaremaa Velotuur, mis kokkuvõtvalt saab hindeks 3-. Tartu-Viljandi lõpukilomeetritel õnnestus sattuda kukkumisse, mis üldjoontes tõmbas tuurile joone alla ( Tartu rattaralli kukkumisest oli möödas vaevalt 3 nädalat ning Viljandi kukkumise hetkel oli kiirus 67.9km/h). Tiim oli mõnus ja töötas hästi, arvestades seda, et tegelikkuses sõitsime ühtse meeskonnana esimest korda. Tuuri positiivseteks resultaatideks võib lugeda eelviimase ehk siis kõige raskema etapi 4. kohta ja viimase etapi 3. kohta.

Huvitavad sündmused leidsid aset ka Haapsalu Filtri etapil. Kuskil 15km peale starti otsustas tagumise käiguvahetaja tross ennast lahti kerida. Jäin seisma, ootasin veidike ning ühel hetkel oligi kohal Kodanik Männik kes kiirelt asja ära lahendas ja käigukasti enamvähem sõidukõlbulikuks muutis. Selleks hetkeks oli peagrupp paari kilomeetri kaugusel, kuid siiski õnnestus sinna tagasi jõuda ja varsti ka “atrõõvi” (jooksikute punt) saada. Viimasel kilomeetril üritasin veel üksinda, kuid 75m enne joont saadi mind siiki kätte ja tulemuseks 6. koht.

Üldiselt oli hooaeg enamvähem okei. Ära tahaks veel mainida EMV XCO võistluse mis oli väga lahe ning Tartu Maratoni, mis on minu ja ka kindasti paljude teiste üks lemmikumaid võistlusi. Samal päeval sain ka aasta vanemaks ning suutsin teha endale normaalse kingituse: 8. koht.

Paremad tulemused:

1.koht Tallinna meistrivõistlused maastikurattakrossis (Tallinna meister 2012)
1.koht Karksi rattamaraton
2.koht Filter maanteekarikasari Pandivere etapp(Eesti suurim maanteeratta karikasari)
3.koht Saaremaa velotuuri 5.etapp
3.koht Samsung Estonian Cup Kõrvemaa maraton
4.koht Saaremaa velotuuri 4.etapp
4.koht Eesti meistrivõistlused maastikurattakrossis
5. koht Samsung Estonian Cup (Eesti suurim rattamaratonide sari) karikasarja üldarvestuses
5.koht Samsung Estonian Cup Rõuge rattamaraton
6.koht Samsung Estonian Cup Elva rattamaraton
6.koht Filter maanteekarikasari Haapsalu etapp
6.koht Filter maanteekarikasarja üldarvestuses
8.koht Tartu rattamaraton

Sügis 2012 ja uus hooaeg

Sügisest olen täiskohaga tudeng Eesti Infotehnoloogia Kolledžis ning sel põhjusel on mõningased muudatused ka minu tegemistes ja treeningutes. Hooaja lõppedes võtsin kõigepealt 2 nädalat täielikku puhkust. 6. novembril oli elu esimene operatsioon: eemaldati väga kehvas seisus mandlid ning selle tulemusel pikenes treeningpaus veelgi. Seejärel sain vaikselt liigutama hakata. Olen teinud jooksu, suuska, ujumist, jõusaali, wattbiket. Kuna kool võtab päris palju aega, siis treeningutele enam nii palju pühenduda ei saa, kuid ma ei nurise. Sel kevadel jätan vahele ka treeninglaagri kuna üritaks siiski esimesel õppeaastal võimalikult palju koolile aega pühendada. Eks me näe kuidas see tulemusi hakkab mõjutama, kuid arvan, et suudan vähemalt samal tasemel jätkata. Kevadel peaksid ka uued sõiduvahendid mind ootama ning see lisab veelgi motivatsooni treeningutele.

Järgmise korrani (veebruari lõpus)!

Iff