Joon alla

Jälle on käes aeg kus saame teha kokkuvõtteid ning heita pilgu möödunule. Tunnistan, et olen olnud laisk ja pole jõudnud siia pikalt-pikalt midagi kirja panna. Üritaks selle vea parandada ja vaataks tagasi hooajale, mida üldjoontes pean parimate aastate hulka kuuluvaks.

Esimesed kilomeetrid ratta seljas sai tehtud 24. veebruaril ning hooaja viimased 18. oktoobril Otepää lähistel Apteekrimäel, kus peeti maha legendaarne Otepää Superfinaal. Tegemist on võistlusega mida korraldab meile kõigile teada-tuntud Madis Kivilo. Stardijoonele oli kutsutud vägagi arvestatav koosseis: Loo, Austa, Pütsep, Taaramäe, Valvas, Ainsalu ja hunnik andekaid noori. Tegemist oli etteandevõistlusega, kus esimesena lasti stardist minema M16, minut hiljem M18/S1 ja kaks minutit hiljem U23/M-Eliit. Võidab see, kes ületab lõpujoone esimesena. Rada oli tehniliselt kerge, aga profiililt kindlasti üks hooaja raskemaid. Ringil pikkust 1.8km ja seda tuli läbida 8 korda. Sõiduaeg tuli 54min ja tõusumeetreid kogunes 730!!! Enda vorm enam parimate päevade tasemel kindlasti polnud, kuid kokkuvõttes 5. koht, mis pakkus tegelikult isegi rahulolu. Enesetunne läks ring-ringilt paremaks ja olin viimane kes võitja käest ringiga ei saanud. Isegi Austa naljatas, et ta pole ammu ringiga saanud, kuid eks enamikel on juba puhkuseperiood käsil ning jalgades teravus puudub.

Kui nüüd kiirelt hooaja algusesse tagasi kerida, siis kindlasti meenub Karksi-Nuia rattaralli, kus esimestel kilomeetritel pandi viimaste aastate suurim “maokas”, kuhu sisse jäin ka mina ning vigastasin päris korralikult oma parema käe rannet. Õnneks paranes see 1,5 kuuga täielikult ära ning antud kukkumine jäi ka selle hooaja ainsaks tõsiseks ehmatuseks.

Järgnevalt oli plaanis Estonian Cup`i esimene etapp (Mulgi), kus tahtsin kohe alguses ära põgeneda. Õnneks oli sama mõte ka Silveril (Schultz), kes minuga ühines ja koos me seda reisi alustasime :). Kahjuks ei õnnestunud koos lõpetada, sest suutsin korra metsa vahel vääratada ja sellega ka sõidu rikkuda.

Järgnev ere mälestus on Tartu Rattarallilt, kus olin kindlasti päris heas vormis ning suutsin selle ka peaaegu ideaalselt vormistada. Kahjuks ei õnnestunud ennast ajalooraamatutesse kirjutada, sest võit jäi võtmata, kuid teine koht pakkus kindlasti palju palju positiivseid emotsioone.

Paar nädalat hiljem saabus selle aastase vormi üks madalpunkte. Eesti Meistrivõistlustel temposõidus olin täiesti liimist lahti ning ei liikunud üldse ja paar päeva hiljem peetud grupisõidus tundsin kohe alguses, et kui rohkem gaasi pannakse, siis mina täna kellegagi kaasa ei jõua minna. Nii ka oli.  Võtsin mõne päeva kergemalt, kuid kippusin ikka ratta selga, et kasvõi rahulikult mõned kilomeetrid saaks veereda. Nädal hiljem oligi Rakke EC-il juba täitsa okei minek, kuid sõidu rikkus kummi purunemine. Edasine nädal oli jällegi raske, sest ilmselt polnud ma august veel välja saanud ja Haapsalu Filtril oli jällegi rõvedalt tühi tunne. Otsustasin, et puhkan rattast totaalselt ja ei tee midagi ning see taktika töötas. Tunne läks paremaks ja sellist kehva perioodi enam hooaja peale ei tulnud.

Päris mitmetel kolmapäevadel sai ennast proovile panna Filter Temposõidu karikasarjas, kus suutsin tegelikult päris head kiirust näidata ja kokkuvõttes ka veenva võidu võtta.

3. augustil startisin elu esimesel triatlonil (TriSmile Pühajärve 111), kuhu kutsus mind Priit Raudsepp, kellele olin oma mõttest kunagi rääkinud, kuid nüüd tuli see ka teoks teha. Priidu organiseerimise ja Pühajärve Puhkekeskuse toetusel olin hommikul Pühajärve kaldal stardis. Ilma spetsiaalse ettevalmistuseta suutsin teha päris hea ujumise, rattal kohta kõvasti parandada ja jooksule vastu minna 5ndalt kohalt. Lõpuks 17. koht ja M25 3. koht :). Üritan talvel jooksule suuremat rõhku panna ning äkki juba järgmisel aastal selle tulemuse üle teha.

Kui Estonian Cup algas suhteliselt kesiselt, siis kokkuvõttes võib hooaja käiguga selles sarjas päris rahul olla. Etapivõit jäi küll saamata, kuid siiski olin sellele päris mitu korda üsna lähedal ja lõpuks võtsin ka kokkuvõttes esikolmiku koha ära (3.koht). Viimaste aastate Estonian Cup üldkohad:

3.koht 2014, 4.koht 2013, 5.koht 2012, 6. koht 2011 .

Hooaja parim vorm oli kindlasti sügisesel Tartu Rattamaratonil, mis on ühtlasi ka üks lemmikumaid võistlusi. Kahjuks ei õnnestunud head vormi realiseerida ning 20 kilomeetrit enne lõppu tuli kummi purunemise tõttu katkestada. Seega ebaõnnestusid mõlemad maastikuratastel peetavad Eesti Meisterivõistlused, sest ka suvistel XCO meistrikatel tuli keti purunemise tõttu kõrvale keerata.

Vaatamata tehnilistele probleemidele mis kahjuks küll juhtusid väga valusatel hetkedel, jään siiski hooajaga väga rahule, sest suutsin stabiilset minekut näidata nii maastikul, maanteerattal kui ka temporattal.

1. koht Filter temposõidu karikasari I etapp

1. koht Filter temposõidu karikasari II etapp

1. koht Filter temposõidu karikasari V etapp

1. koht Filter temposõidu karikasari VI etapp

1. koht Filter temposõidu karikasari kokkuvõttes

2. koht SEB 33. Tartu Rattaralli

2. koht Estonian Cup Elva etapp

2. koht EMV Teatekross

2. koht Filter temposari III etapp

3. koht Estonian Cup Tallinna etapp

3. koht Estonian Cup Kalevipoja etapp

3. koht Estonian Cup kokkuvõttes

4. koht Estonian Cup Jõulumäe etapp

4. koht Tabasalu 4. rattaralli

5. koht Filter maanteekarikasari kokkuvõttes

KINDLASTI SUURED TÄNUSÕNAD MEIE SPONSORITELE, ABISTAJATELE, SÕPRADELE JA PÖIDLAHOIDJATELE ! TEIE JÕUD JA ABI ON MEILE SUUREKS TOEKS!