Rõuge EC, Jõelähtme RM ja Kakumäe kolmapäevak

Vahepeal on nüüd nii palju trenni tehtud, et pole üldse mahti olnud miskit kirja panna. Parandame vea ja muljetame…
Rõuge EC
Kõigile teada, et siin saab kõvasti ronida. 900 tõusumeetrit pole enam niisama “nuusata”. Hoidsin ennast stardis ikka tagasi. Esimesed tõusud tulid ikka raskelt – et teistega ühes tempos püsida. Kusagil 11-12km. peal hõigati kohaks 65. Mõtlesin, et noojahh, aga ei lasknud sellest häirida. Alates 20km. pealt tõusud enam rasked ei tundunud. Kohe mõnuga sai neist üles mindud. Mõrvari vanaema või mis-iganes selle nimi ka ei ole, seal peaks nime vahetuse ette võtma. See laskumine on aastate jooksul praktiliselt kiirteeks lihvitud. Sõidu viimase kolmandiku peal juba ootasin tõuse, sest tunne oli hea ning samuti ka minek. Kohtadeks loeti siis juba vahetult 40 peal. Mõjus hästi, et kõik pole veel kadunud ja saab protokolli ka selle aasta esimese korraliku tulemuse EC sõidult. Viimase 5km. tõusud olid kohe eriti magusad. Lõppkohaks kujunes 32, millega jäin väga rahule.

Jõelähtme RM
Võistlus tegi sel aastal mitu muudatust : varakevadine aeg nihutati 14. juuni peale. Võistluskeskus Jägala-Joale ja distantsile pikkust kah juurde. Teades singlikate käekirja, siis ega nad kruusateid juurde ei pannud, ikka korralikke metsaaluseid ja singleid. Võtsin selle sõidu algust samuti rahulikult ja lasin liidritel oma teed minna. Alguses olime neljakesi : Toomas Erikson, Tiimo Tõnisson ja Kristjan Randma, kuid otsustasime Toomasega ikka rahulikumalt esimest poolt võtta ja jäimegi kogu sõiduks kahekesi. Nii vähe, kui seda siledamat maad ka oli, tegime vaheldumisi tööd. Kusagil 35km. paiku nägin selja taga jälitajaid Alari Kannel ja Aigar Raja. Kohati oli nendega vahe isegi 200m. juures. Õnneks see ei vähenenud, ega ka suurenenud. Viimased 2-3km. keeras Toomas ikka kõvasti tempot peale. Salamisi mõtlesin, et päris finišit siin tegema ei hakka, kui saan ca. 300m. enne lõppu tõusust kiirmini üles, siis üritan kohta hoida. Kui ei saa, siis enne joont kah enam rahmeldama ei hakka. Pool tõusu läksime võrdselt, teise poole jõudsin veidi kõvemini vajutada ja sain ette. Kokkuvõttes 11. koht.

Kakumäe kolmapäevak
Iga aasta peab ikka paar võistlust olema, kus kohe üldse ei sobi ega ei klapi. Seekord siis kahjuks üks mulle muidu sobilikumaid kolmapäevakute radasid – Kakumäe. Juba prooviringil oli väga ebakindel tunne ja nagu üldse ei viitsinud pingutada. Samamoodi läks ka võistlus ise. Hambad ristis ei näinud mingit pointi rapsida. Katkestamine pole minu teema ja päevikusse paneme ikka 3 ära 🙂

Pilte leiad : Rõuge EC – Jõelähtme RM – Kakumäe kolmapäevak