Pühapäeval tegin selle hooaja esimese stardi. Nimelt algas SECi (Samsung Estonian Cup) sari. Sain uue ratta kolmapäeva õhtul kätte. Neljapäev kulus ratta kokkupanemise peale. Õhtul jõudsin juba väikese testiringi teha. Esmamuljed on väga head. Passatka tuleb veel korralikult paika panna. Laupäeval käisin linnas rattale tubelessiks tegemise komplekti taga ajamas. Läksin laupäeva õhtul Tartusse onu juurde ööbima. Jõudsin sinna 8 paiku ja hakkasin esijooksu tubelessiks (ilma sisekummita) tegema. See ei tahtnud mul millegipärast tavapumbaga õnnestuda ja loobusin, otsustasin starti minna sisekummidega. Magasin öösel üllatavalt hästi.

Võistluspäeva hommikul oli juba korralik närv sees. Pulss oli kõrge. Kõik oli jälle uus. Uus klubi, ratas, hooaeg ja vorm. Juba soojendust tehes sain aru, et täna erilist purakat ei ole. Peale stardipauku oli kohe minu eest üks koperdamine ja ei saanud hästi minema. Järgmise kaks tõusu katsusin rahulikult võtta, et mitte ennast kohe kinni tõmmata. Kuskil 7km kui olin juba natuke ettepoole sõitnud nägin Ivo ja Jarmot tee ääres möllamas. Nimelt oli Ivol tagumine rehv puruks ja Jarmo andis talle oma jooksu. Ma ei jäänud seisma vaid hakkasin vaiksema hooga sõitma ja Iffi järgi ootama. Sellega lasin ma suured grupid minema. Kui Iff järgi jõudis hakkasin teda vedama. Kohe tuli üks asfaldilõik, kus oli räige vastutuul. Vedasin kokku vb max 2km, aga andsin endast kõik. Sellega sain ma kerge haamri ja katsusin edasi veereda. Rivo sõitis vahepeal mööda ja tõukas hoogu. Ma olin nii küpse, et ei jõudnud kaasa minna. Distantsi lõpupoole läks enesetunne natuke paremaks. Jõudsin ühel porisel kohal Marttenile järgi ja ta küsis, kas mul magneesiumit on. Muidugi oli mul ampull taskus ja andsin selle lahkelt talle. Martteni sõit lõppes natuke hiljem rehvipurunemise tagajärjel.

Tuul oli Viljandis kõva ja nägin kaugelt jälle ühte ruudulist. See oli Madis, kes oli minust vahepeal mööda sõitnud. Ta tundus päris küpse, andsin talle ühe SISi geeli ja lonksu juua. Sel hetkel tuhises meist mööda Karla, kes pani vastutuules täpiks. Olin ise omakorda ühest pundist minema sõitnud ja kulgesin viimased 10km üksinda. Kohaks märgiti protokollis 94, mis erilisi emotsioone ei pakkunud. Samas olin rahul, et sain meeskonda natuke aidata. Loodan, et vorm läheb paremaks. Trenni on tehtud ja laager sujus hästi. Võistlusi on veel vähe olnud, ehk saan ennast veel käima.