Sudety MTB Challenge 2021

Poolas toimus 26. – 30. juulil Sudety MTB Challenge, millest võtsid osa kolm Velohunt ProTeami maastikuratta huvilist.

Sudety MTB Challenge on üks raskemaid maastikuratta mitmepäeva sõite Euroopas, mis toimub Poola-Tšehhi piiril, Sudeedi mäestikus. Pika ajalooga MTB tuuri viiepäevasele sõidule läksid võistlejatena end proovile panema „SOLO MEN“ klassis Taavi Selder, Madis Kollo ja Kristjan Koppel ning taustajõududena olid rajal kaasas neid aitamas Haide, Merle ja Tiit.

Idee võistlusel osaleda tuli 2019 sügisel kui Madis oli piisavalt taastunud Beskidy MTB Trophy sõidust mis on samade korraldajate teine võistlus. Sõprade hulgast tuli Sudety MTB’l osalemise ideega kaasa Kristjan. Kristjan moosis ära omakorda Taavi kellel on Rietumu Banka Riga profiaastatest all Trans Alp nimelisel MTB tuuril osalemise kogemus. Ei saanud lasta ju talentidel niisama Eestis kruusa kühveldada. 2020 aga tuli peale mõnusa Covid-19 pulliga ja meie osalused lükati edasi 2021 hooaega. Hea oligi – jäi kauem aega treenimiseks.

Sudety MTB Challenge on Eestlastele juba pikalt meeldinud ning lisaks ka meie klubi kolmele velonaudile oli stardis sellised kodumaised konkurendid nagu Tarmo Neemela, Priit Tuisk, Marko Pohl, Raul Talumaa. Paarisõidus osalesid Kuldar Reiljan ja Ahti Mardo.

Võistluse etapid oli 57-66 km pikkused, millel tõusumeetreid 2146-2390m vahel ning pikim tõus oli esimesel päeval – 12km. Üldjoontes oli igapäevane maastik sarnane, pikad autotee metsatõusud, millele järgnevad singlid. Osad lõigud läksid mäe tippu ning see tähendas reeglina, et viimased ca 400 m pidi jalutama sest sõita polnud (lahtise) kivise või libeda pinnase tõttu võimalik. Mäe tipust allatulekud oli sel juhul tehniliselt väga nõudlikud kuna järsul nõlval olevad libedad juurikad ja kivid panid sõitja oskused korralikult proovile. Kurvilistel autoteede laskumistel läksid jällegi kiirused 50-60 km/h, mis ka ei andnud puhkamiseks võimalust. Pidevalt pidi otsima ära uhtunud veesoonte vahel rada. Kui Kristjan ja Madis kasutasid 32/11-53 ülekandeid, siis Taavil oli 31/11-46 ülekanne mis ka lõpuks jala peale hakkas kuid laskumisetel oli tal kindlasti abiks dropper sadulapost. Rehvideks olid enamusel 2.25 või 2.35 keskmise mustriga rehvid nagu näiteks Schwalbe Racing Ralph/Racing Ray või siis Kristjani ja Madise valik Continental Crossking.

Illustreeriv näide etappide profiilidest:

Kokkuvõttes olid meie ning teiste eestaste kohad järgmised:

• M2 vanuseklassis Madis Kollo 5. koht ajaga 18h:32min
• M2 vanuseklassis Taavi Selder 8. koht ajaga 19h:03min
• M2 vanuseklassis Marko Pohl 10. koht ajaga 19h:42min

• M3 vanuseklassis Priit Tuisk 6. koht ajaga 18h:45min

• M4 vanuseklassis Tarmo Neemela 1. koht ajaga 19h:23min
• M4 vanuseklassis Alar Reiska 2. koht ajaga 19h:32min
• M4 vanuseklassis Raul Talumaa 5. koht ajaga 23h:48

Absoluutarvestuses olid kiireimad Erik Agaard (Taani, M1) ajaga 16h:03 min, Peter Hermann (Saksamaa, M2) ajaga 16h:34 min ja Ignas Ambrazis (Leedu, M1) ajaga 16h:45 min.

Kuidas meil etappide kaupa läks ja mitmendal etapil Kristjan katkestas, saad edasi lugeda altpoolt.

Sõidu esimesel 65 km etapil „HI-Octane“ tuli ka Velohunt ProTeami esindajal poodiumile medalile järele minna, sest Taavi saavutas üllatuslikult M2 vanuseklassis (1983-1991) kolmanda koha, üldkokkuvõttes 17. koht, Madisel 22. koht ning Kristjanile 65. koht.

Stiilinäiteid esimeselt etapilt:

Teisel, pikimal 66 km etapil „Ljucan Best“ enam stardis sellist tunglemist ei olnud. Rada viis Poola-Tšehhi piirile – mäe seljandikul kulgevale matkarajale ning vist kõige vähem veeremale heinamatõusule maailmas, mis üldse olemas on. Taavile 18. koht, Madisele 20. koht ning Kristjanile 62. koht.

Kolmandal pildil Taavi poolt mainitud “kõige vähem veeremale heinamatõusule maailmas”:

Kolmas etapp, „Mouflon Track“ viis meid järgmisse linna, pikkust etapil 57 km. Pidevalt tõusva kõrgusgraafikuga etapp tundus küll lühike kuid kokkuvõttes määras palju. Taavi ja Madise eesmärk oli kannatada esimesed 15 km, sest linnast välja sõites oli palju asfaldil ja kruusal tuules sõitu kui ka sirget. Sõidu keskel sõitsid Taavi ja Madis isegi koos, kuid kolmanda etapi lõpus olid väikese kassetiga sõitva Taavi jalad tühjad. Madisele 15. koht, Taavile 18. koht ja Kristjanile jäi see viimaseks etapiks, 84. koht. Kuumad ilmad ja rasked etapid võtsid oma osa – keha tühi ja ära ei taastunud.

Neljandal etapi „Kung Fu Panda“ pikkusega 60 km, pani Madis kogu enda treenituse mängu ja saavutas enda parima koha etapil – 12. Taavi eesmärk oli kuidagi end lõpuni sõita, sest kurnatus andis korralikult tunda kuid mitte niipalju, et laskumisi mitte nautida ja see andis jõudu juurde. Kokkuvõttes tagasihoidlik 38. koht.

Viienda ja raskeima etapi „F.R.Y.D.A.Y.“ jääb meenutama 2390 tõusumeetrit 56 kilomeetriga. Võrreldes varasemate etappidega oli sellel etapil laskumised kõige järsemad ja rada kõige teravamete kividega. Viimane pikem laskumine meenutas paroodamäe otsast alla sõitmist kus rehvi mustrist lahtistel kividel kasu pole. Etapil pidi Madis tegelema rehvi parandamisega, õnneks vaht jäi pidama kuid pikimal laskumisel sai Madis kukkumisel põlvest vere korralikult lahti, etapi 18. koht ning Taavile 27. koht.

Kogemuste võrra rikkamad siis kindlasti otsime tulevikuks jälle uusi väljakutseid. Ning kõik kes te tahaks ennast panna proovile MTB tuuril siis Sudety MTB Challenge on selleks super võimalus.