Üks päev, kaks võistlust

Selle aasta esimest detsembrit saab ilmselt veel mitmegi aasta pärast meenutada. Olime Agnesega mõlemad andnud lubaduse, et osaleme sisesõudmise segameeskonna 24h. võistlusel. Soov oli küll võistelda laupäeva (30. nov.) õhtul, et siis rahulikult puhata ja järgmise päeva lõuna paiku WattBike 4km. ette võtta. Läks aga nii, et meie panus tuli anda hoopis viimastena – kell 7:24 – 9:00 pühapäeva (1. dets.) hommikul…viimased vahetused. Kuna kerge ärevus ikka sees, siis 04:00 tõusmiseks äratuskella vaja polnudki. Ju oli tahtmine nii suur või kartus sisse magamiseks, võta nüüd kinni, kumb. Igaljuhul, olime nii 6:00 paiku Harku sõudebaasis. Veidi enne 7:00 tegime omapoolsed esimesed 5min. vahetused – nii oli teistel juba välja kujunenud. Vaatasin siis läbitud distantsi, järele jäänud aega…mõtlesin, arvutasin ja agiteerisin kõiki, kes segameeskonnast kohal olid, et teeme kiired vahetused (30 tõmmet) ja uus Eesti rekord peaks saama alistatud. See ajas ikka kõik konkreetselt käima ja võeti asi kohe ka käsile. Mitmed, kes olid eelmisel päeval oma vahetused teinud, tulid uuesti kohale, et omaltki poolt veelkord panus anda. Napilt, aga kindlalt sai eesmärk püstitatud. Ja mis veelgi vägevam, eelmisel aastal olid rekordi tegijateks ainult meeste tiim. Sel korral purustasime tulemuse aga juba segatiimiga !
Nii, kähku üks ühispilt, pessu ja koju. Ukse kõrvalt uus kott kuivade riietega ja Arigato poole WattBike sõitma. Kuna poeg Rometi aeg oli esimene, siis käiski kõik nagu konveieril. Romet tegi laste arvestuses tubli sõidu ja sai III koha. Agnes oli ennast ikka suht pehmeks sõudnud, aga suutis siiski ületada oma eelmise aasta parima 4km. aja ca. 3 sekundiga. Enda sõitu kartsin aga tänu hommikusele sõudmisele nagu tuld. Need 30 kaupa teravad tõmbed ajavad jala ikka korralikult töntsiks. Võtsin kohe alguses eesmärgiks, et üritan kiirust hoida veidi üle 50km/h. Uued rattad ja uued monitorid on ses mõttes lahedad, et näed koguaeg oma kohta hetke sõidus. Nii ma siis esimese km. ajal pidin vaatama, kuidas ma 4-5 koha peal krutin. 2km. peal juba II possal ja ca. 1,5km. enne lõppu juba esimesel. Ja oi need viimased 1000m. Ikka paganama raske oli. Kert Martma seisis kogu võistluse kõrval utsitas hea sõnaga takka. Suurimad tänud talle ! Kokkuvõttes jäin oma tulemusega väga rahule. Ei oleks julgenud ennem võistlust küll loota, et jõuan kuhugi 4:45 kanti ära hoida. Täpsemalt siis 4:44,45 (keskm. kiirus 50,6km/h)