Uus liige: Viljar Kannimäe, saame tuttavaks

Hooaja lõpp ja hilissügis kipub ikka rattaklubidel olema aeg, mil tehakse uusi plaane, mõlgutatakse mõtteid, kuidas seatud eesmärke saavutada. Nii meiegi. Täna me oma “sõjaplaani” avaldama ei hakka, küll aga anname sõna klubi värskeimale liikmele, Viljar Kannimäele…

1.       Kuidas leidsid tee rattaspordi juurde ?
Minu tee rattaspordini viis sõna otseses mõttes väga hea tuttava Art Soonets’i lohakus. Aasta vist oli 2001, kui tema ühel pühapäeva hommikul kihutas Otepääle rattamaratonile nii, et unustas kõik dokumendid minu juurde. Läksin siis vanematega Otepääle, et talle asjad ära viia. Maratoni finišit vaadates olin kindel, et järgmisel sõidul osalen ka mina ja nii ka läks.

2.       Siiani meeldejäävaim võistlus (positiivses mõttes) ?
I Vooremäe 3000. Peale midagi nii rasket on väga positiivne finišisse jõuda.

3.       Võistlus, mis jäi meelde kui….(ebaõnnestunud) ?
Kõige ebaõnnestunumad võistlused on need, kus tunnen ennast superhästi ja siis tehnika alt veab.

4.       Kindlasti on veel mitmeid eesmärke ?
Estonian cup’i esi 10:)

5.       Palju Sul aastas treeningtunde koguneb ?
Enne aastat 2011 ühtegi tundi kirja pole pannud, aga mäletan, et siis kilometraaž jäi 3-5 tuhande km vahele aastas. 2012 oli rekord üle 500 tunni. 2013 tuli 430-450 tundi.

6.     Ootused uuelt hooajalt ?
Lootus/ootus on ületada kõik enda varasemad tulemused rattaspordis.

7.     Võistlus, kus pole käinud, aga kuhu väga tahaks minna ?
Mõnda välismaist MTB tuuri tahaks küll proovida.