1 nädalavahetus, 2 võistlust

Eks ole ennemgi nädalavahetusel kahe võistlusega maha saadud, aga mitte nii erinevatel aladel. Laupäevaks olin juba iidamast-aadamast ennast lubanud sisesõudmise meeskondlikule 100km. sikutamisele. Võistluspäeval, 11. mai hommikul kell 10:45 tegime kiire koosoleku ja leppisime kokku, et tõmbame igaüks 30 tõmmet ja siis vahetus. Niimoodi lasime esimesed 50km. Peale seda hakkasid mõned meist tõmbama 25 tõmmet. Kuskil 12km. enne lõppu lasime juba kõik 20 tõmmet vahetustega. Mõnus, keskmine kiirus suurenes üsnagi jõudsalt. Kui sõidu keskel oli see meil 1:36,5 , siis lõpetasime 1:35,8. See tähendas aga pidevat kiiruse hoidmist kuskil 1:30 juures, kuna vahetusega hetkeline kukub nii 2:00 peale korraks.
Enesetunne oli üldiselt päris hea. Kusagil sõidu keskel hakkas tempo vahetuse lõpus kukkuma 1:39 peale ja see tegi veidi murelikuks. Võtsin prooviks ühe magneesiumi ampulli (eelmise päeva õhtul oli üks juubelil käik kah) Vot siis tuli alles purakas sisse ! Järgmised paar vahetust läksid juba 1:25 – 1:30 hoides. Lajatasin järele jäänud sõidu ajal veel kaks ampulli sisse – mis kõik hiljem toimuma hakkas, sellest pärastpoole.
Kahjuks jäi meil vaatamata väga heale lõpuspurdile Eesti rekord ikkagi alistamata. Aga midagi võimatut see selle meeskonnaga ei oleks – juurde oleks vaja veel ühte tõmbajat ja see oleks ainult vormistamise küsimus.
Võistlusest lähemalt saab uurida www.soudespinning.ee ja Facebookis Sõudespinning fännilehelt.

Kohe, kui sõudekal pungestamised pungestatud, oli ruuduline buss ukse taga ja hakkasime Allari ja Allaniga Tartu suunas liikuma, et olla järgmise päeva SEB MTB Marathon stardis viksis ja traksis. Öö veetsime meie Allaniga Markku juures. Nii…ja vot nüüd kirjeldaks, mida peab tegema, et kõikidel lätlastel ja ka eestlastel särk püksi panna 61km. uhamisel :
* Õhtul paar õlut ja kohvi
* Magama mitte varem, kui 00:30
* Hommikul kl. 6:45 tõusmine
* Paar tundi enne võistlust tuleks õuna süüa
* Nii 1h enne starti on õige aeg rattal vänt maha võtta ja keskjooksu laagreid puhastada/määrida
* Kummihaamriga esikäikar paika
* 20min. enne starti vaadata, kas selle rattaga ka peale putitamist sõita saab – sai.
* Viimasesse stardikordidori….
Kui Sa pole nii kõva jalaga mees, kui seda on Markku Ainsalu, siis ära neid tärnidega loetelu igaksjuhuks järgima hakka ! Aga minu jaoks on ta ikka müstiline tegelane ja tiimi ees ka tõeline aumees !

Oma sõidust mul midagi head rääkida pole. Jalg oli eilsest sõudmisest kergelt valulik. Soojendust tehes oli pulss kahtlaselt madal – kaks varianti, kas väga hea, või risti vastupidi. Eelmise päeva 3 magneesiumi ampulli tegid maos ikka korralikku pummelungi. Oli juba tunne, et magu on võtnud hoopis paisupaagi funksioonid. Tänaseks (13.mai kl. 12:00) on olukord veidi stabiliseerunud.
Start oli juba ette teada, kiire. Peale paari kilomeetrit oli Risto boksis – kumm tühi. Allanilt sisekumm ja sai ka tema liikuma. Esimesed ca. 6km. istusin (vähemalt proovisin) Allani tuules. Pulsiga 165 sõit tundus midagi väga jubedat ja oli selge, et midagi head täna sellest sõidust minu jaoks ikkagi ei tule. 155 pulssi oli juba talutav hoida (sellise sõidu puhul peaks mul keskmine olema ca. 170) Viimased 15-20km. olid sellised mõnusad metsaalused ja lasin sobivas tempos ja vedasin enda järel ca. 10 pealist karja. Finišis kellegiga rapsida polnud, kuna grupp pudenes ca. 500m. enne lõppu tagant ära ja jäime ühe kohalikuga kahekesi.
Minu jaoks igaljuhul selge õppetund, mida eelmisel päeval teha ei tohiks.