32. Tartu Rattaralli

Huuuhhh….sel korral siis tervena finishis ja kohaks märgitud 11. Esimestel kilomeetritel oli tempo juba päris korralik. Tihti oli punt ketis ja järgmisel hetkel laius üle terve tee nii, et kuskilt mööda saada polnud võimalik. Tartust välja jõudes hakkasid ka esimesed paugutamised. Nendele päris esimestele laksamistele polnud isegi väga mõtet tähelepanu pöörata, aga kui ette oli tekkimas mingi suurem punt (alates 7-8-9 meest), siis oli vaja silmad lahti hoida. Enne esimest vahekat oligi selline hetk, et eest oli saanud mingi 15-meheline grupp. Ise olin halvasti paremal pool karbis ja mitte kuskilt välja ei saanud. Õnneks tegi pundi peas keegi Astana kontinetaal tiimist tööd ja ees olev punt sihtis ka vist ainult seda vahekat. Järgnevalt hakkas pihta pikk lõik, kus tee käis pidevalt üles-alla ja asfalt oli suhteliselt suure killuga, mistõttu ratas veeres kehvasti. Proovisin paaril korral jalga, aga eest ei lastud ikkagi kedagi. Nii siis veeres see punt seal üsna pikalt, kui ühel hetkel lendasid vasakust äärest Norra profitiimi rattur ja M.Räim. Läks paar sekundit mööda kui uuesti vasakult läksid J-J. Jõessaar ja veel üks Norra profitiimi rattur. Ise olin koguaeg sõitnud pundi peas ja mõtlesin, et peab ka minema, sest ees olid sellised mehed, kellega võib koos sõita ja kes ise jõuavad ka tööd teha. Läksin paremast äärest, kaasa tulid M.Laas ja liitus ka H.Puu. Pidime päris limiidi peal andma, et ette järgi saada, aga see õnnestus. Kõik tegid korralikult tööd ja pingutasid ning vahe hakkaski suurenema. 30sek….50..sek. 50. sekundi peal püsis vahe päris kaua, siis mingil ajal läks isegi 1.10 peale. Kõik sujus ja enesetunne oli normaalne. Kanepis oli järgmine vahekas, aga kohe kui esimesed kiirendused tehti, sain aru, et siin ei ole mul midagi teha. Kuumaga muutub lihas kuidagi tuimaks. Ma jõuan küll sõita ja pressida, aga järsku kiirendada ja tempot muuta oli raske. Järgmine vahekas oli Otepääle sisenedes tõusu otsas. See õnnestus mul kinni panna. Edasi sõideti jällegi üksmeelselt koos. Tegime ära Nüpli ringi ja suundusime uuesti Otepääle ja sealt siis juba Tartu poole. Tartusse sõites puhus vastu-vastuküljekas, mis ei olnud just kõige meeldivam. Vahe oli vähenenud 45.sek peale, just olid võetud Otepää künkad ja üksjagu oli juba sõidetud ka, mistõttu võis mõnedes meestes märgata ka väsimusmärke. Koostöö hakkas ka lagunema ja nii oligi selge, et meid jälitav grupp on kohe kohe kannule jõudmas. Tagant tuligi järgi päris suur punt, vähemalt 12-13 meest. Alguses käis ikka räme passimine, keegi ei viitsinud vedama minna jne. Mõni hetk enne Pangodit vaatasin, et väljas oli 1km SPRINDINI märk. 500m, 200m ja üritasin. Tulin esimesena üle joone ja hiljem finishis selgus, et see ei olnudki mingi vahekas. Ma ei tea miks seal siis need märgid olid, aga samas ka natuke enda viga, et legendi enne sõitu läbi ei lugenud. Lõpuks saadi siis kuidagi ka punt tööle ja kõik käisid korra eest läbi. Jõudsime tagasi Võru maanteele, kohe tuli tõus ja tõusu otsas ründas Jõeäär, koos temaga oli keegi valgevenelane. Teadsin, et see on minek millesse ei tohi ükskõikselt suhtuda, aga samas ei suutnud ka midagi väga teha, sest jalg just kõige värskem polnud. Siis pani vasakult äärest M.Räim ja peale seda proovisin ka ise, aga oli selge, et sellise treenituse pealt nendele masinatele, kes talvest alates juba ratta seljas, ma täna järgi küll ei jõua sõita. Kuni lõpuni üritati midagi meie pundis organiseerida, aga kedagi eest ei lastud ja lõpuks siis 11.koht.  Midagi meeliülendavat ma selles ei näe, aga vähemalt olin terve päev pildis ja sain kinnitust, et  2 tundi võib praeguse kilometraaži pealt proffidega võidu sõita küll.

Sõidu statistika: 135km; 43km/h keskmine kiirus; 25,4c keskmine temperatuur; 2808kcal; 166 keskmine 190 max pulss; keskmine cadence 83;

Nüüd järgnevad 3-4 päeva ratast ei puutu, üritan õppida eksamiteks ja juba Rõuges tuleb uuesti starti asuda.

Fin