Proteam treeninglaager Estepona – day 7-8-9

Tänu interneti mahu täis saamisele on meil interneti võimalused piiratud ning postitus tuleb väikese viivitusega. Laupäeva oli meil täis puhkepäev, isegi kodunt väljas ei käinud. Risto käis korra ja tõi Mäkki puhkepäeva puhul nagu sportlastele ikka kombeks, seda muidugi seetõttu, et väljas sadas vihma nagu mõni oleks ämbriga ülevalt visanud. Tegime kerge analüüsi möödunud nädalale ning võime rahule jäänud tehtud sooritusega. Saime mäge kui ka tasast, mahtu kui ka veidike intensiivsust, seda viimast eelkõige mõne pikema tõusu  lõpus. Üldjoontes on kõik kontrolli all, valdav osa trennist on 99% aeroobses tsoonis olnud.

Puhkepäevale järgsel päeval, pühapäeval oli meil plaanis teha vastavalt ilmale kerge treening, hoiduda vihmapilvedest ning kuivust säilitada. Alustuseks saime kohe 20min „kerget“ sabinat, millest „kuivamine“ võttis kergelt poolteist tundi aega. Distants kulges valdavalt mööda „flati“, tegime ka kerge 8km tõusu sisse kuhugile kindluse juurde ja siis sama rada mööda tagasi, sealt edasi Gibraltari juurde ja siis sealt juba otse koju. Tõusumeetreid tuli 1200 kanti, tunde 4h5min, 125km. Muidugi pärast puhkepäeva oli jalg tunduvalt parem ning Joonas ja Risto panid selle peale ühe kõvema lõpuspurdi ka enne elamiskohta jõudmist, poisid lajatasid muidugi mõnuga eest ära ja siis me Virgo ja Aivar kulgesime järgi, kuna tuul oli sellel päeval päris kõva, siis sattusin enne meie tornmaja ühte tuulekoridori, mis viskas lenksu risti ja sellepeale panin 35km/h pealt ühe kõvema salto. Rattaga suurt midagi ei juhtunud, sadul sai natuke kriimustada, seda põhjusel et ise niitsin asfaltit alumise pehmendusena. Tulemuseks katkine kiiver, kriibitud pump, räbaldunud riided, kriimustatud õlg, küünarnukk ja jalg. Suurim kahju oli õlale, mis sai ikka korraliku paugu aga nagu siin varem kukkunud spetsialistid teadsid öelda, läks õnnelikult ehk siis kõvem põrutus – luud tunduvad ka terved, st käsi liigub, veidike küll valulikult aga siiski liigub. Kiivrist muidugi enam asja ei ole, selle saab rahulikult pensionile ära saata, õnneks uus kiiver tellitud ja peaks varsti laekuma. Ratas aga jäi täiesti puutumata, saan vist Siimule küll uue sadula osta aga eks poiss vaatab oma pilguga üle ja ütleb. Infoks, et seal üks sadulanaha nurk maas ainult.

Esmaspäeval ehk siis täna lasime juba kergelt, trassi valides jälle vastavalt ilmale. Kuna jalg oli päris puhanud, siis oli suhteliselt lihtne sõita. 35min sai sõidetud ja Ristol läks tagarehv. Õnneks oli traditsioonilises kohas kerge veelaskmine, siis sai selle kiirelt ära vahetatud ning edasi sõidetud. 5km hiljem pani poiss ühest august ilge litriga läbi ja tagarehv jälle ribadeks. Ütles, et vahetab kiirelt ära ning tuleb järgi aga kahjuks ei jõudnudki. Oli ise edasi tiksunud ja kokku 4h ning 120km teinud. Ülejäänud seltskond kulges rahulikult Gibraltari poole, olime planeerinud täna seal tipus ära käia siis ja kuna ilm ka lubas siis tegime asja ära. Päris krõbe tõusunurk oli, kohati 30%, tipus oli vaade muidugi ilus ja eks seiklusi seal kitsastel teedel oli ka omajagu. Tagasiteel hoiti gaas muidugi peal ja tulime suht kiirelt koju ära sealt. Kogu trenn oli 3h55min, 105km ja 1300 tõusumeetrit – jälle üks tasane sõiduring nagu siin tavaks saanud on. Selliste tõusumeetrite pealt peaks nüüd see suvi SEC sarja etappe „rauad paremal“ sõitma ja kõrvade kaudu hingamisega.

Homme on plaanis selle laagri pikim ja raskeim trenn – 150km kanti ja 3 korraliku põntsuga. Eks siis jagame infot jälle kui netti saame.

Tervitades,
Joonas, Risto, Martten