Päev 3

Meeleolukaid öötunde!

Ei hakanud 1.4 siia midagi kirjutama, muidu peate veel kõike aprillinaljaks ja siis oleks pidanud pärast nagunii uuesti postitama. Alustaks siis õhtuse avaldusega Paulilt:”Tahtsin rõdule õlut jooma minna, aga seal oli nii külm, et õlu pidi jäässe minema!” Ja tänane õhtu oli tõesti külm, +15 kõigest 😀 Vot nii kiiresti harjub inimene heade asjadega!

Nüüd siis päev algusest alates. Sellel korral kohe täitsa algusest. Esimestel 1.4 tundidel sai käidud lähimas baaris, kus esines miski live-bänd ja sai ka natuke piljardit mängitud. Programmiline tegevus oli see muidugi vaid neile, kellel täna puhkepäev kavas oli:) Madis ja Laan võtsid oma seltskonna kokku ja siirdusid hommikul praamile, et külastada Aafrikat, Remka läks ka nendega(hommikul paistis,et ta saab isegi põlvi kokku panna, aga see võib olla muutunud, sest siiani pole ta tagasi jõudnud:D). Mina tegin oma hommikuse basseini-supluse ära ja läksin Pauli ja Koluga esimese ratast postkontorist ära tooma. Uskumatult palju rahvast oli seal ja enamik tuli ja/või lahkus erineva suurusega ümbrikuga. E-maili siin vist ei tunta, oli meie ühine veendumus. Igatahes ratta me sealt saime, tõsi, mõningase ootamisega. Vedasime, tähendab nemad vedasid, ma ergutasin ja pildistasin töötavaid inimesi, selle ratta koju. Kolu, Paul ja Joonas läksid mõneks tunniks jalgu keerutama ja ma näppisin oma katkist õuna(loe: olin arvutis) ning praadisin nats päikse käes. Kottigi pruunimaks ei saanud, jõudsin ainult järeldusele, et SPF 6 päiksekreem on too much siin. Tulevikus peaks vist ainult õli kasutama, kui üldse:D

Okei, puhkus puhkuseks, pärastpoole olin ikka asjalik ka. Vaatasime Baskimaa tuuri finishi telekast ära ja tegime Koluga ühe tunnise ringi Estepona sisemaa poolseams osas. Oli päris künlik ja kõik tänavad ühesuunalised. Enamasti meie jaoks just vales suunas. Saime parajalt üles-alla keerutada. Päris häid kriteeriumi ringe saaks siin teha, iga kvartal võiks enda oma korraldada:) Meeleolu hoidsid üleval parajalt tehnilised ja erinevate takistustega laskumised. Takistuste hulgas olid peamised erinevad tee andmist nõudvad märgid, risti teega olevad ja mitmesugustes laiustes kiirusevähendajad(lamavad mendid). Mõne pealt sa ikka ratta lendu ka. Suurim kiirus 78,3km/h. Kolu tituleeris mu mitte päris normaalseks:D olgu kuidas sellega on, aga teravaid elamusi sai parasjagu. Trenni lõpus tasakaalustasime seda rannavaadetega(näide ka siin all kohe).

Õhtut sisustasime Lidl’i külastusega, aga kahjuks sellest pilti pole, nii et peate ette kujutama. Igatahes jalutavad 3 meest ja käsipagasi kohver poodi, on valge ja puha. Tulevad poest välja, ratastega kohvrile on lisandunud 3 kilekotti ja seljakott, mis on manti täis…isegi pimedaks on vahepeal läinud. Ok, kirjeldadas on lahjem, aga meile tegi see kohver palju nalja. Aga mugav oli ka, ikkagi ca 1,5km on minna vaja. Edaspidi lähmegi ainult kohvritega 😀

Rohkem ei juhtunud midagi. Head ööd!

PS! kuna ma olen niivõrd edev poiss, siis lisan ikka ühe pildi endast ka. Head nautimist! 😀

PSS! “Roheline konn”, nagu sõbrad hellitavalt mu uut Trek Madone 5.2 ‘te kutsuvad, on väga hea valik, soovitan!:) Kes ei tea, kust sellist leida, siis Rademarist oskab aidata:)