Esimene korralik rannailm

Täna alustan siis sellise pildiga. Oli esimene päris korralik rannailm ja peale trenni olime kõik sirakil ja pruunistusime. Mõni on nüüd punasem, kui teine, aga keegi ei kurda. Trennidega läks nii, et peale ärkamist ja suplust tegin väikse linnaringikese, 35min hiljem olin tagasi, hommikusöök sisse, lingid lenskul paremasse kohta ja uuesti sõitma. Pidasin kenasti plaanist kinni ja tegin 2:30 flätti peale. 3 KrP-d ka…vastutuules. Järeldused järgmised: uus ratas on parem, kui eelmine, jalg on ka talvega tugevamaks saanud. Seisundit pole, aga seda ei peagi olema. Muidu oli rahulik päev, 1:25 vastutuult ja täpselt sama teed tagasi 1:05ga. Pulss kenasti all ja värki.

Kolu ja Paul läksid koos Joonasega hulluks ja tegid 4h+ ringi üle mägede, minu õnn, et nendega ei läinud. Täna poleks seda vaja olnud veel 🙂 Alles sain randmevalust lahti(lingid valel kohal) ja sadulaga on veel ka jebla. Nimelt on mu õige sadul vana ratta peal ja ühes keldris, kuhu saab ligi siis, kui tagasi olen. Seni peab siis läbi ajama sellega, mis on. Ehitasin korraliku punni sinna alla, nüüd enam läbi ei vaju vähemalt:)

Õhtust trenni asendas siis päevitamine ja Marbellas käisime ka. Ostukeskuses, kust midagi osta polnud, aga mis oli ilgelt lahmakas. Väsinud meestele oli see selgelt liiast, lõi silme eest piisavalt kirjuks. Leiti siis tee toidupoodi ja sealt edasi uksest õue. Muide, see viimane polnud üldse mitte nii lihtne, kui arvata võiks. Välisuksed olid nii peidus, et läks ikka hea 10 min, enne kui ühele pihta saime, muudkui jalutad ja vaatad, et oh, saab õue, aga ei, petekad puha. Ainult klaasi kaugusel õuest ja uksi pole. Igatahes välja me sealt murdsime ja siis oli juba palju mõnusam.

Panen siia veel ühe pildi päris hommikusest veeremisest, mägedel olid lahedalt mütsid peas:)

Nüüd peaks veel külmikut ründama ja siis kerra ära keerama.