Smiltene SEB etapp Lätis

Lätis käigud on lahedad. Juba eelmine päev sättisime end Tartus Ainsi juures sisse. Kuna kodus vaaritada keegi ei viitsinud, siis liitusime Pelotoni pundiga Dolce Vitas ja lasime pastal hea maitsta. Manner pajatas rattajuttu…põhiteemaks Tartu MV maanteesõidus, kus Pelotonile tuli 4 esimest kohta. Oma pundi mehed – selge see, et keegi seal ju enam üksteise vastu hambaid näitama ei hakka ja finiši joon ületati koos ning näpud püsti – nagu ühte hoidvale tiimile kohane. Madis Lepajõe aga sellest midagi ei arvanud ja pidas vajalikuks medaleid kaela riputades mainida, et see polevat üldse sportlik käitumine !?!?!?

Aga Lätti ja stardipaikka jõudsime seekord aegsasti. Saime isegi raja lõpuga tutvust teha. Võistlus ise oli tegelikult päris OK, võrreldes eelmiste etappide kihutamistega. Kruusa oli suht vähe ja rada meenutas Jõulumäe SEC oma. Teravad tõusud küll puudusid, aga oli palju selliseid, kus ühelt poolt sai vungiga alla ja teiselt poolt hooga üles. Valdavalt mõnus männimetsa alune. Enamus võistlusest möödus mul 4 pealises pundis. Kõik eri tiimidest ja peale minu kõik muidugi lätlased. Aga väga hästi sujus kõik ! Tegime võrdselt tööd. Alati, kui jõudsime kruusale, hakkas punt tööle nagu kellavärk. Nii 10km. enne lõppu pani üks vend putket. Kahjuks oli endal sel hetkel väga raske ja jalad valusad, ning ei riskinud järgi minna ja jäime kolmekesi. Olin kindel, et nendega jääb asi kahele lõpus olevale tõusule. Nii oligi. Esimesel ei juhtunud ses mõttes midagi, olime ikka koos. Aga viimane arvestatav tõus, oli korralik munakivi tee ja ca. 300m. pikk. Kohe mõnus oli FS’ga seal eest ära vajutada. Silma järgi tuli seal ca. 25m. vahe ja seda kuni lõpuni hoida polnud enam eriline probleem. Tasuks selles sarjas parim koht – 28. (M35 klassis 5.) Jah, neil on seal selline võistlusklass !