Jõelähtme Rattamaraton ja II koht

Ega siia pildile (ülemine) tegelikult väga palju ju lisada pole vaja. Valetaksin, kui ütleksin praegu, et see I koht nüüd kripeldama ei jäänud – jäi ikka küll. Aga ei olnud lõputõusul seda jõudu, et Erkist mööduda – läksime sealt üles täpselt ühe tempoga. Sealt edasi polnud enam teha midagi. Ette oleks saanud ainult vanasõna järgi “ühe õnn on teise õnnetus” – ja ega sedasi pole ju võidul enam seda õiget maitset…
Aga lühidalt siis sõidust endast. Soojendust muidugi eriti ei teinud. Sõitsin poisiga korra noorteraja läbi, ning see oligi kogu soojendus. Võib öelda, et kuni Kotka mägedeni oli tegelikult ikka raske. Mul tahab mootor ikka pikalt tiksuda enne, kui pöördeid võib näidata. Kotka peal tuli kahjuks mitu korda jalastuda, kuid õnneks anti teed ja saime Ravshaniga ees olijaid püüdma asuda. Kroodi singlite peal Ravshanil miskit juhtus ja jäin üksi, kuni tuletõrje autodeni. Viimased tegelesid seal metsapõlenguga ja tuli neile ikka üsna veenvalt selgitada, et praegu ja siin on ka rattavõistlus, ning olge ikka head ja laske meil edasi sõita. Kohe peale seda sain kätte Tarmo Neemela ja Meelis Rebase. Vahelduva eduga olin neil sabas ja jäin mõni hetk ka maha. Kuskil poole distantsi peal hakkas Tarmo eest vajuma ja läksin Meelisest mööda, et mitte Tarmot eest lasta. Küsimuse peale, et mis juhtus, vastas Meelis, et hakkas raske. Selge, keerasin tempot peale, et Tarmot mitte eest lasta. Heal juhul 100-200m. sain Tarmo taga lasta, kui kett hakkas üle viskama – selge, pit-stop ja kassett okstest puhtaks. Taas paar kilti taga ajamist ja olin uuesti Tarmoga koos. Pealtvaatajad hõikasid, et vahe Erkiga ca. 1min. Ja ütleme nii, et siis nagu jõudis kohale, et mis koha peal üldse liigun. Seda minutit hõigati meile ikka mitu korda – ca. 20km. lasime ühe tempoga…Erki 1min. ees pool. Spidot küll ei vaadanud, aga oli vist mingi 45-50 ehk ees, kui Erki kätte saime. Veidi enne Riiamäge igaljuhul. Sealt edasi liikusime juba vaheldumisi. ca. 5-7km. enne viimast TP’d sain aru, et tagumise kummi rõhuga pole asjad nii, nagu peab. Õnneks, vedas ikka kuidagi viimasesse TP’sse välja. Sain järgi jäänud 0,4atm. lisa sisse ja uuesti Erkit ja Tarmot jälitama. Paari km. pärast sain Erki kätte, kes ka lahkelt teed pakkus, ning veidi aja pärast ka Tarmo. Siis juba hakkas tunduma, et meil jääb vist kõik lõpu peale ja eks nii oli kah. Kui oli sõita veel 2km. siis läksime järjekorras Erki, mina ja Tarmo. Oli üks kolmapäevakutelt tuttav S laskumine puude vahel, millele kohe järgnes logistav põllu pealne. Ja siis keeras Erki ees ikka tugevalt gaasi peale. Mina kah…Tarmo mootor neid pöördeid enam vastu ei võtnud. Ütleme nii, et ega Erki järel püsimine seal sinkadi-vonkadi sektoris just lihtne polnud, aga sain hakkama. Jäigi kõik viimase tõusu peale. Jõudsingi vaid mõelda, et nüüd vajutan nii, kuis veel torust tuleb, aga tuli vaid nii palju, et täpselt sabas püsida. Tõusu lõppedes oli selge, et nii me ka finiši joone ületame. Aga ikkagi, väga-väga rahul oma tulemusega ja suured tänud Singlikatele raja eest, mis on tõeline maastikuratta rada!

Toitumise spetsialistidele : 4x30gr. geeli (GU) + 1tk. 60ml. SiS (koffeiiniga) ca. 9km. enne lõppu.
Jooki oli kaasas üks suur pudel, mis ca. 15km. enne lõppu otsa sai. Toidupunktidest võtsin alati ühe topsi, va. viimane, kus võtsin 2 topsi.