Baltic Chain Tour 3. päev

Etapp Viljandi-Otepää, 171km, kodukandi teed. Oleks täitsa tore olnud, kui oleks omale tuttavatel teedel atrõõvi saanud, põhimõtteliselt isegi sain, aga asi jooksis liiva. Kohe sõidu esimestel kilomeetritel oli selline normaalne tõusunukk, kus paar meest otsustasid kiirendada ja hüppasin ka ise nendega punti. Saime vahe 40. sekundi peale, kuid mingi hetk jäi asi suht seisma ja oli teada, et kohe neelab peagrupp meid alla. Siis aga kiirendas üks Itera vend ja Manner (Rene Mandri). Neil lasti minna ja mõne aja pärast otsustasin ka ise sama teha. Ka Pets (Peeter Pruus) oli meiega pundis, aga ühe lühema põksu peal läks tal raskeks, kuna Smiltene SEB on veel korralikult jalas. Nii me siis kolmekesi (venelane, Manner ja mina) vajutasime ja vaikselt vaikselt saime peagrupilt eest ära. Hoog oli päris pikalt 50-55 vahel, Manner tõmbas päris korralikke vahetusi ja Itera vend tegi ka kenasti tööd. Vahel tundus, et meid ikkagi ei lasta ära, aga suure pressimise peale saime siiski minema. Kui vahe oli juba üle minda, sai juba natukene lõdvemalt võtta. Mingi hetk tuli meie taha Itera auto, kes rääkis oma mehele midagi ja peale seda venku enam tööd ei tahtnud teha. Manner küsis, et miks sa ei sõida, aga mingit normaalset vastust sealt ei tulnud. Siis küsis ta, et miks sa atrõõvi tulid  ja jällegi ei olnud tal vastust võtta. Ühesõnaga see üritus oli lõppenud. Võtsime käigu välja ja lihtsalt kulgesime kuni meid kinni püüti. Edasi oli sõit juba sama nagu alati, mingi punt sai minema, lõpus püüti nad kinni ja oli grupifinish.

Kolm päeva on sõidetud, aga täna oli enesetunde poolest parim. Sääsk (Martin Puusepp) on massöörina head tööd teinud.

Täna oli 1140 tõusumeetrit, keskmised pulsid on jäänud etappidel 140-145 vahele ja keskmised kiirused 44-45km/h kanti. Suurim kiirus täna 82,7km/h.

Homme ootab ees Läti Sigulda, kus saab kolm korda päris korralikku küngast vallutada.

Iff