Casares ja rannapuhkus

Heippa-hei

Võtan siis põgusalt kokku meie viimased 2 päeva. Kuna eile oli SEE päev ehk sõideti Paris-Roubiax’d, siis tuli trenn enne ära teha…pisut lühendatud kujul, sest uni oli magus ja puhkajad laisad. Remka oli jätkuvalt oma päiksepõletuse ja palavikuga audis, Kolu köhis nagu hobune(teeb seda tglt siiani), siis läksime Pauliga kahekesi. Võtsime suuna Casarese linnale, kuhu me juba varem korra minna proovisime, aga õigele teeotsale pihta ei saanud. Tee sinnani lainetas pisut, üle 400m merepinnast me ei tõusnud, ühe pildistamispeatuse tegime ka.

Aga see Casares on ikka uskumatu koht küll! Keset mäenõlva on ehitatud kirik ha hulk maju. Ühtegi loodis tänavat seal küll silma ei hakanud, aga mõne maja aknast oleks tahtnud neid “miljonivaateid” nautida. Osadel on ikka õnne olnud, et oma elamine ca 300m kaljuseina peale rajada. Jäime Pauliga mitmel korral seisma, et pildistada ja neid vaateid mällu talletada. Siin mõned teile ka:

Vaade Casaresele

Paul koos vaatega Casaresest mere poole

Jarmo umbes samas kohas

Edasi pidime otsima paremale suunduva tee, et teha 80+ km ring, aga tuli välja, et need teed olid “pisut” kruusased ja sellest plaanist tuli loobuda. Kimasime siis mere poole, hoog käis korduvalt üle 70km/h, seda tirri lastes. Korra lasin täiega ka mäest alla, tuli nõks üle 80km/h, aga siis hakkas isegi minul hirmus. Teekate meenutas väga seda, mida ma muidu Tallinnas olen harjunud nägema(tervisi Ninasarvikule!), nii et näppisin ka korra pidurilinke, et mitte seda kuumaastikut oma kalli kanniga proovida. Paulil läks päris napiks, suutis lenksu vibra sisse saada ja oli all päris valge näost. Rohkem ta sellel päeval hooga mäest alla ei sõitnud.

Kokku tuli 2:30 ja 51km(koos pildistamispausidega), hea rahulik kulgemine, tõusu 880m, nii et vähem, kui mul mäge vallutades.

Munakiviklassik vaadatud(muide, väga meeleolukas oli, saime kõvasti kaasa elada siin), tegime Pauliga veel ühe ringikese linnas ja lähiümbruses. Avastasime paar uut kohta, kus ainult natuke lainetas ja liiklust ka polnud:) Kokku tuli 1:05

Kell 22 olid kõik juba voodis, valmistumas järgmiseks päevaks, mis sisaldas endas…RANNAPUHKUST! 😀

Nii et tänase hommiku magasime maha, lebotasime ja kell 13 vedasime ennast randa, nagu korralikud turistid kunagi. Rannas õppisime ühe uue vanasõna ka:

Kui katus roostetab, siis on kelder märg!

Ilmselt ei pea olema just ajugeenius, aimamaks, millise juuksevärviga naisterahva silmamise peale see märkus tuli. Õnneks too meie keelt ei mõiganud ja naeru jätkus isekeskis kauemaks 😀

Tänaseks sai mu kallis toakaaslane oma põletuse-palavikust üle ja ronis kohe ratta selga. Vähe sellest, randa ronis ka:D õnneks jättis omale riided selga, saame näha, kuidas mõjust talle see asi. Ratta parkis igatahes väga viisakalt varju alla:

Meie ülejäänud 3 igatahes nautisime randa täiega, mina ja Paul käisime Vahemeres kah ära. Soolane ja külm, nagu arvata oligi, hindasime vee külmust 15 kraadi kanti või nats alla. Teist korda väga ei kipu, hoovi bassein on soojem(õhtul testisin võrdlusmomendi jaoks). Aga muidu oli igati 5+ rannapäev, tekkis ühine veendumus, et puhata on hea 😀

Pruunistumine koos muusika ja/või raamatuga

Rand

Külm vesi

Õhtul käisin tegin veel pisikese, 30min, jooksu. Loodan, et see taastab lihase seisukorra, tühja jalaga on küll nadi homset Gibraltari-otsa teha.