Ervin Korts-Laur 53. Saaremaa Velotuuri kokkuvõttes III

ProKlubist oli 53. Saaremaa Velotuuril jõudu katsumas kolm võistlejat : Ervin Korts-Laur, Markku Ainsalu ja Priit Prous. Tuur sõideti Hansabuss Mix Team nime alla, kuhu kuulusid veel : Grete Treier, Alo Jakin, Tanel Kangert, Erki Pütsep ja Andrus Aug. Kõigi ühine soov tuur võita täitus ja seda CFC ning Science in Sport tiimide ees.

Esimese päeva eraldistardi võitjaks tuli Ervin Korts-Laur, kes sai liidrisärki kaitsta veel II ja III etapil.

Täpsemat lugemist ja protokollid leiad : Saaremaa Velotuuri kodulehelt

Ervin Korts-Laur

Edasi anname sõnajärje Ervinile, kes annab ülevaatlikult teada, kuidas tuli tuuri III koht:

15.06.2010 Eraldistart 19,6km

Meeldiv üllatus oli tuuri formaadi muutus. Teadsin, et on võimalus endale lihtsalt liidrisärk selga saada. Samas terve tuuri võitmiseks ei ole just hea kohe esimesest päevast särki kaitsma hakata.

Raja tavapärasest raskem profiil enesekindlust palju ei kahandanud, viimasel Aerobike sarja sõidul Viimsis tundsin end hästi, kus samuti kurvid ja tõusud sees olid. Seal oli aga “rool“ lahti tulnud ja polnud tehniliselt võimalik parimat aega välja sõita.

Taktika oli selline, et kuskil tagasi ei hoia. Kivistumist vältisin kõrgemate pöörete hoidmisega pedaleerimisel.

16.06 I Etapp 135,6km

Harjumatu oli kollase särgiga lihtsalt grupis istuda kui toimusid pidevad äramineku katsed. Minu võistkond tegi mida vaja, et kaitsta kollast särki. Puhanud jala pealt tekkis soodne võimalus Elvas mäefiniši võtmiseks. Ise teadmata olin ühe vahefiniši kolmandana ületanud. Vahepeal sai sõidetud laste rattaga, sest sadul oli lahti ja alla vajunud. Risto Usin pani minu sadula sõidu pealt õigele kõrgusele, see on tase 🙂

Olin tavapäraselt asjatult energiat kulutanud ja Viljandis viimase tõusu peal finišeerudes oleksin krampide tõttu pidanud maha astuma ja särgi loovutama. Suutsin end siiski jooneni kangutada 🙂

17.06 II Etapp 128,6km

Võistkond toimis meil hästi, ühel kruusa lõigul kummi purunedes oodati mind järgi ja saime koos ilusti gruppi tagasi. Sellel etapil õnnestus Gerdil kollane särk võtta. Langesin ise kolmandaks. Jakin oli Gerdiga kaasa sattunud ja tõusis teiseks.

Väsimise märke polnud tekkinud ja olin järgneva etapi suhtes enesekindel.

18.06 III Etapp 167,3km

Muidugi oli pikim etapp ka sündmuste rohkeim. Alguses ei saanud turbodiislit tööle ja oli tegemist, et üldse tuuri mitte katkestada 🙁

Sain siiski pärast esimese kruusa vältimatut jooksu vahetust grupile järgi. Meil sai seekord Prous atrõõvi. Poole distantsi peal oli jälle vaja kummi purunemise tõttu tagumine jooks vahetada.

Kuulsa kruusa lõigu peal jäin lihtsalt kõigile ette nagu Elioni sõitudelgi metsas. Olen oma raskusega liialt esimese jooksu peal ja raske on hoida kiirust kruusal kui vaja hoiduda kummi purunemisest.

Sain asfaldil koos Jermakoviga peagrupi siiski uuesti kätte ja seal ma ka etapi lõpetasin, säilitades endiselt kolmanda koha üldarvestuses.

Oli üks huvitav tehniline takistus, nimelt tagumine jooks käis pool sõitu päris kõvasti vastu pidurit ja võistluse ajal seda ei tundnudki.

19.06 IV Etapp 77,6km

Mõtlesin enne sõitu, et vaja lihtsalt säilitada meie tiimi teine ja kolmas koht üldarvestuses. Vihmaga oli muidugi palju katseid eest minema saada mis ka osadel õnnestus. Finiši lähenedes aga see nulliti ja tuli jälle grupifiniš millega üldarvestus ei muutunud. Kardan endiselt kiireid grupifinišeid ja seetõttu sattusin päris õnnetusse kukkumisse, kus üks soomlane raskelt viga sai.

Parandasin oma eelmist neljandat kohta, mille juuniorina välja sõitsin ja tulin seekord kokkuvõttes kolmandaks alla minutilise kaotusega. Järgmisel korral tuleb võit.

Loomulikult terve tuuri jooksul kõrgeimad ja keskmised pulsid langesid iga päevaga.

Süda hakkas näitama väsimuse märke. Esimesel (Tartu-Viljandi) etapil oli kõrgeimaks pulsiks 196 ja keskmine 160, kuid viimasel etapil vastavalt 178 ja 149.