Esimene võistlus edukalt selja taga

Alustan positiivsest! Esimene võistlus lõppes poodiumil ja enesetunne rattal annab kindlust.

Aga nüüd alustan siis algusest. Meie klubist ei saanud/tahtnud keegi Valladolidi minna, seega võtsin reisi ette üksi. Rahulik neli tundi sõitu ja kohal. Siis kaks tundi võistlusnumbri järjekorras!! Ma tõesti ei tea, mida nad seal majandasid, kuid kui veidi üle tunniaja oodanuna lõpuks laua äärde jõudsin ja arvasin, et oh lõpuks, siis see oli vaid litsentsi kontroll, siis anti paberileht numberiga ja öeldi, et näe mine uuesti ja oota, et number saada. Kõik olid suht tülpinud seal sabas seistes.
Aga no lõpuks siis number käes ja rada avastama. Selline pargi rada, kui ei olnud just sirge peal andmist, siis oli ülijärsud tõusud üles, laskumistel ei olnud midagi erilist, kaks laskumist olid negatiivse kaldega kurviga, kus pidi ratast natuke valitseda oskama, et mitte põõsasse panna, kuid ei midagi karmi. Rajal oli kerge lintide segadus ka, kuna laupäeva õhtul oli neil mingi eraldistardi moodi sõit, siis osad kohad tekitasid segadust, kuid arvasin, et sain õige raja kätte või noh enamus arvas.
Kella ei keeranud ja elasin oma Portugali ajas, seega kell 6 üles, et kell 9 stardis olla. Kerge hommikusöök kolm tundi varem, siis natuke puhkust veel hotellis ja siis juba võistluspaika. Karge hommik, kohe külm, taevas selge, samas üpris tuuline. Päeva peale aga läks palavaks.

Soojendus tehtud ja 15 minutit enne 9 stardikoridoris. Natuke jutustamist portugaallannadega, midagi toimus hispaanlannade plaanides, ma mõhkugi aru ei saanud, et mis täpselt toimub ja ega keegi ju inglise keelt ka ei räägi. Portugaallannad ka ürpis segaduses. UCI kohtunik kutsub nimekirja järgi lindi taha. Hispaanlannad sõidavad lindini ja istuvad ratta kõrvale maha, me saime aru, et ok nad tahavad, et midagi muudetakse, kuid mida. Minu jaoks oli arusaamatu, et miks need koosolekud, siis päev enne korraldatakse. Lint tõmmatakse eest (aa ja see jäi mainimata, et kõik see muidugi toimus 9.20) ja lastakse stardijoonele veereda, vaid väljamaa sõitjad teevad seda, hoiatus 10 sek, vile ja minek!
Esimene lauge tõus, võtan Joana tempos, siis sprindin ette ja tasapisi kasvatan vahet. Ja oi rajal on üks tõus-laskumine lisaks, seda mida eile ei olnud, ei midagi hullu saab ära sõidetud. Saabun finishi sirgele ja portugali tiimi vend vehib kätega, et sõit on läbi.

Jõuavad siis kõik naised kohale, kes ringi juba tegid, ja UCI kohtunik seletab (siinkohal pean mainima, et seda oma hispaania, vahel portugali keeles, ingliskeelset infot oli üldse väga vähe), et tema ei tea, kes stardi andis, kuid et tema seda ei teinud ja otsustati (samal ajal kui sõit meil käis!!!), et naised stardivad koos meeste eliidiga kell 11. Ma tõesti ei vaata, kes seda vilet stardis annab, igatahes me olime leilis, võistluse korraldaja vabandab, aga ega see ju meie ringi vähemaks ei teinud. Kohtunik räägib, et hispaanlannad blokeerisid sõitu, aga nad lihtsalt ei läinud starti ja põhjus oli see, et meie eest startisid kadett-poisid ja seenior mehed, et jäävad ette jne. Olen nõus, et meil kui eliit naistel on UCI punktidele sõit ja peaksime eest startima, kuid selle jama lahendamine on ikka koosolekutele, mitte stardis, kus võõramaa sõitjatel ei ole aimu ka mis toimub.

Mis meil siis üle jäi, olime kohale tulnud, et sõita uci 2 kategooria sõitu, kõht juba päris tühi, söön enne uut starti kaks Xenofit geeli ära, proovin ka jalgadest laktaati natuke vähemaks kerida. Start venib. Kell 11.40 saame lõpuks rajale. Rahvast on rajal veel rohkem ja veel rohkem on ettejääjaid ja taganttulejaid. Startisime minut peale mehi ja minut enne juuniore, aga mõlemates kategooriates oli hordides sõitjaid.
Esimene tõus läheb umbes samas stiilis nagu avastardis, natuke tuules, siis ise ja sprintisin veel, et jõuda esimesena singlile, ja mida teeb hispaanlanna, lõikab rada (väljub lindikoridorist), et minust mööduda, mul oli niigi villand nende jamadest, jõuan veel raja äärde vaadata, et ehk on keegi kohtunikest, kuid vaid mõned pealtvaatajad, ütlen paar kõvemat sõna, kuid võhm niigi väljas ja proovin edasi võidelda. Loomulikult tunnen, et ei ole seda esimese ringi jõudu, mis peaks, lähevad veel mõned hispaanlannad mööda, olen viies.
Teisel ringil näen enda kauaaegset konkurenti Luciat, temast mööduda oli magus. Saan enam vähem oma rütmi, Anna tagumik hakkab ka iga kilomeetriga suuremaks minema :D, viimasele (neljandale) ringile minnes on vahe vaid kümme sekundit, isegi portugali koondise boss rõkkab raja ääres, et näe mine võta kinni!
(Nende koondis aitas mind jookide andmisega) Lõpuks on õnneks rada hõredamalt rahvast täis, kuid nüüd jääme jalgu juba esimestele meestele. Vaikselt kuid kindlalt saan Annale lähemale, näen head võimalust viimanegi sekund kinni võtta negatiivse kurviga laskumises, teen oma sõidu parima laskumise ja hopsti, olengi kannul, eelviimasel raskel tõusul möödun ja vajutan nii kuidas saan, samas sellisel kruusa-liivasel pinnal nagu oli kogu rada, oli alati tegu, et kets ringi ei käiks. Laskumiseks saan juba hea vahe ja läinud ma olingi. Finishis kolmas.
Eks kibe maik kogu võistlust, samas hea meel oli rikkuda hispaanlannade poodium 😀 Ja enda sõitu, enesetunnet ja rattatunnetust silmas pidades võin siiralt rõõmus olla. Väga hea esimene sõit. Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele! 🙂

TULEMUSED