Hawaii Estonian Cup, Kalevopoja Rattamaraton

Laupäeval 6. juunil toimus järjekorde Estonian Cupi etapp. Seekord siis Kuremaal ja nimeks Kalevipoja VIII Rattamaraton. Rada ma eelnevalt läbi sõitmas ei käinud ja teiste jutu järgi teadsin umbes, et mis mind ees ootab. Rada oli kuiv ja kiire ning minu jaoks nikerdamist jagus küllaga. Stardinumber oli seekord 127, üks stardikoridor eespool kui eelmine etapp. Mari ja Greete, kaks põhikonkurenti sellel võistlusel, startisid sealt samast.
Starti läksin tundega, et täna küll hea sõit ei tule. Soojenduse ajal tundsin, et jalad on kuidagi tühjad ja seda mõnusat vajutamise tunnet ei ole. Üldine enesetunne polnud ka selline nagu võiks võistlusel olla. Eesmärgiks oli siis teha oma sõitu ja anda endast parima, nii et pärast kripeldama ei jääks.
Kohe peale stardipauku lipsasin äärest päris palju ettepoole, et kruusalõiguks saada kiiremate taha.
Täitsa raske oli aga õnnestus. Kusagil 15 kilomeetril suutsin ka kukkuda. Ratas lihtsalt libises alt ära ja külili ma olingi. Hüppasin kiiresti rattaselga ja edasi.
Edasine sõit oli suhteliselt sündmuste vaene. Palju raputamist ja kannatamist. 10 kmi enne lõppu, peale Laiuse tõusu, olin ma täitsa üksinda ka jäänud ja nii lõpuni välja. Kõik mehed olid järsku kuhugile ära kadunud, kes siis sõitsid eest ära ja kes tahapoole jäid. Vahepeal isegi pabistasin, et äkki sõidan rajalt valesti. Õnneks mitte.
Nii ma siis lõpetasin oma teise rattamaratoni sellel hooajal, uhkes üksinduses.
Võrreldes eelmise maratoniga, siis seekord oli mul tõsiselt raske ja kannatasin terve tee. Aga kokkuvõttes läks ikkagi hästi ja tulemuseks üldkoht 70. ja naistest 1.
TULEMUSED