Mulgis karjalaske päeval

Et mis siis jääb selle aasta esimest Estonian Cup etappi meenutama. Oi neid hetki on ikka palju. Aga üle prahi on vast see pilt, mis avanes sinna sõites (pildistatud Tallinna ringteel) Ikka täitsa pekkis, tuul, +1 kraad sooja – see vist kah tänu sellele, et andur auto mootori lähedal. Lörtsi sajab ja mina lähen Viljandi poole võistlema…rattaga…õue !!! Õnneks poole tee peal hakkas vihma sadama. Jama kah, kui enne starti kuskil hanges autoga kinni oled.
Kohale jõudes oli olukord juba tunduvalt parem : 4 kraadi sooja ja sadas veidi vähem, kui tavaliselt jaanipäeval. ProShop telk oli paksematest kinnastest ja kingakatetest tühjaks ostetud. Oleks võinud kodust kõik kampsunid kaasa võtta – nende eest oleks täna kõva raha saanud. Aga oleksid ei maksa ju midagi.
A noh, mis seal ikka, tõin numbri ära ja hakkasin riideid vahetama. Kogu parkimisplatsi peal oli selline soojenduskreemi hais, et pane või gaasimask pähe. Et kas mul oli kreem kaasas – muidugi mitte. Aga ei hullu, vahepeal oli taas kõvasti soojemaks läinud – juba oli 6 kraadi !
Nüüd on see igav osa, kus sai natuke sooja tehtud ja stardikoridori mindud…
Seekord mõtlesin, et maksku mis maksab, lähen kah esimese pundiga kaasa. Esimene tõus – raske, aga sain hakkama. Linna vahel sikk-sakid tehtud ja asfadli sirgele – täitsa pekkis, kus keerati gaas põhja. No püsisin ära. Teine asfalditõus…poole peal tuli ikka tunnistada, et ei jõua. Sain tõusu võetud ja nägin, et esimese otsa punt ikka ca. 50m. ees. Aga…kohe minu taga oli ca. 10 jälitajat, kel kindel plaan esimestele järgi tõmmata. Vaatasin korra üle õle – tükk tühja maad. No ei tahtnud üksi jääda ja pressisin kaasa. Esimene punt kätte saades lasti tempo alla ja sai mitmeid-mitmeid km’e läbitud suisa haljaavatades. Aga, ilmselt tegin ikka algusega endale liiga, sest ca. 20km. peale starti enam sellist liikumist ei olnud ja jäingi omas tempos tiksuma. Kohtadeks loeti sel hetkel 40+ ja finišisse jõudsin 78 kohaga. Hea, et niigi läks.