Proteam treeninglaager Estepona – day 11

Viimased kaks päeva veeresime suhteliselt rahulikult. Meie read vähenesid Joonase võrra kuna tal tikkus mingi kerge tõbi naha vahele ning poiss otsustas puhata paar päeva. Tänaseks (laupäeva varahommik) on ta täitsa siruli ülemiste hingamisteede põletikuga, kuid oli optimistlik ja ütles, et kui nüüd 3000km ei jõua laagris ära teha, siis 2000km teeb ikka ära.

Trennide juurde tagasi tulles, sõitsime siis rahulikult viimased kaks päeva. Neljapäeval tegime 56km kerget kerimist, külastasime Sotogrande eliitrajooni ning tegime sealses sadamas kerged tuurid – Ilus koht oli! Reedel oli plaan pundiga kaasa minna ja vastavalt tempole ja distantsile sõit valida. Tulemuseks oli 67km. Muidugi sellel päeval oli siin poistel Taaramäega sõit kokku lepitud ja nii me siis alustasime 10 nest kulgemist Marbella poole, kus poiss resideeruma pidi. Sinna suunda polnud veel laagris sõitnud ja seda ka põhjusega – nimelt Marbellani oli kiirtee, mida äärt mööda ei olnud just kõige parem sõita. Kohale jõudes tehti kiire sõjaplaan ning Vader mainis kõvematele meie grupi mägedepoegadele, et 3h mägesid plaanis. Hakati siis kohe linnast kuhugile mäe peale ronima, aga jah, see masinavärk ning tempo oli meie laagri jaoks üle jõu käiv ning keerasime Madise ja Ristoga suhteliselt trenni alguses tagasi kodupoole. Siin tugevamad Virgo ja Oliver ning teised panid trenni ikka lõpuni kaasa, hiljem selgus, et 5h5min ja 137km olid teinud. Pulssidest ei taha teada ka, kui me veel Ristoga pundis olime, siis sepp oli ees rahulikult 130nega lasknud aga Ristol taga 160-170 vahel. Mul näitajaid öelda pole, vöö patarei andis otsad aga eks ta seal samas kandis oligi, mis Ristol ainukese vahega, et mul laved kõrgemad ja olin rohelises veel 🙂

Tagasi elamispaika jõudes pesime rattad puhtaks ja pakkisime asjad ära. Siim saab nüüd oma “Ferrari” üle vaadata ning hinnangu anda, kuidas ratta olukord pärast crashi on. Seejärel tegime veel all sadamas ühes Itaalia restos kerge eine ja panimegi tuld Malaga poole. Lasime rendikal ikka seierid põhja ja saime kiirteel isegi 190 kätte, meie 1,2sest Corsast.

Lennukas muidugi selgus, et lennuk jääb hiljaks ja väljalend oli siis öösel mingi pool 3 kohaliku aja järgi ning meie Helsingi-Tallinn hommikusele lennule jõudmisest võime ainult unistada. Istumegi nüüd Ristoga 17 euri voucheriga Helsingi lennukas ja ootame lõunast lendu Tallinnasse. Ehk õnnestub lõpuks koju ka saada, suht väsimus on peal.


Laagrist siis kokkuvõtvalt suutsime pedaalida kusagil 1100km ringi, natuke vähem kui mul eelmine aasta Denias aga siin reljeef tunduvalt raskem. Eks siis näeb, kuidas hooaeg minema hakkab.

Seniks aga jõudu ja jaksu teistele treenijatele!

Joonas, Risto, Martten