Samsung Estonian Cup II etapp

Pühapäeval kogunesid tuhanded rattasõbrad Aegviidule, et järjekordsest Samsung Estonian Cup etapist osa võtta. Ilmastikuolud olid vägagi suvised, minu Garmin näitas võistluse keskmiseks temperatuuriks +24,2 C ning tuult praktiliselt polnud. Õnneks oli eelneval ööl vihma tulnud ja rada nii hullult ei tolmanud. Mäletan, et paar aastat tagasi oli antud sõidul ikka korralik tolmupilv üleval ja stardist minnes oli tükk tegemist, et kaugemale kui 20m näha. Antud ilmaolusid pean üldiselt enda jaoks rasketeks. Bike eelistan sõita pigem jaheda ja niiske ilmaga, aga maanteel väga vahet pole.

Võistlusele eelneval neljapäeval oli plaanis minna rajaga tutvuma ja etteruttavalt võib öelda, et edukaks see ei kujunenud. Juba 5. kilomeetril suutsin esirehvi jahedaks lasta ja sellega oli sõit sõidetud. Rehvijamad selleks korraks aga ei lõppenud. Pühapäeval võistlustele tulles läks natuke õnnetult ja transportimise käigus läks jällegi esirehv puru. Nüüd aitas mind hädast välja Martten, kes andis mulle enda vana Furious Fredi, mille ta oli samuti siin rajal trenni tehes ära lõhkunud, aga õhukummiga käis see rehv sõita küll. Kui rehvidest veel rääkida, siis võib mainida, et sellel aastal olen massiga kaasa läinud ja valinud siledama ja madalama mustriga rehvid, kas siis Fredid või Maxxise 29-sed. Viimased kaks hooaega sõitsin Rocket Ronnidega, mis oli kindel valik, aga veeres kõvasti halvemini. Fred või Maxxis 29 veerevus on ikka väga palju parem, kuid samas peab olema ka ettevaatlikum ja ei saa julma panna nagu sai Rocketitega.

Nüüd sõidust endast. Algus ei olnud midagi erilist, paar tõusu ja edasi kõvakattega metsateed ning kruus. Ettevaatlik tuli olla uue lõigu eel, kus pidi kindlasti võimalikult ees olema, et mingeid tobedaid mahajäämiseid vältida. Mul see õnnestus ja uut lõiku sain läbida sarja liidri Massa tuules. Kusjuures see lõik venitaski pundi pikaks ja paljud kippusid ka maha jääma. Kuskil 8-9ndal kilomeetril panin 4nda possa pealt vasakus kurvis poriloigust läbi sõites pikali. Pole selle Fredi pidamisega veel harjunud ja nii ta läkski. Koheselt langesin 25-30. koha peale, aga õnneks sain esimestele järgi. Raske hetk oli vahefinishi tõusul, kus olin esimene, kes liidritest maha jäi. Eest said ära 5 meest ning nüüd tuli neid jälitama hakata. Meil oli taga kuskil 10. meheline punt ja olukord oli seda raskem, et praktiliselt kõigil tiimidel oli oma mees ees. Mina ja Virgo Karu tegime alguses enamiku tagaajamisest, siis hakkasid vahetusi võtma ka Fixuse mehed ning kui oli selge, et liidrid saadakse kätte, hakkasid tööd tegema ka Extreme võistlejad. Kuna Püta oli üksi ees, siis meie punt sõitsin 2. koha peale. Lõpus mul eriliselt hea enesetunne polnud, tahtejõu pealt püsisin seal pundis. Kuskil 700m enne lõppu olin rivi lõpus ja suhteliselt raskes olukorras, kuid viimases kurvis suutsin väljast sisenedes paar kohta tõusta ja lõpuks siis 5. koht nagu 2011ndal aastal. Miinimum eesmärk TOP6 sai täidetud. Tiimide arvestuses olime küll kolmandad, aga sellega ei saa leppida, sest peamised konkurendid tegid jällegi hea sõidu ja kasvatasid oma edu veelgi.

Sõidu statistika:

• aeg 1h56min;
• keskmine kiirus 29,9km/h;
• keskmine pulss 174l/m;
• maksimum pulss 193l/m;
• energiakulu 2017kcal;

Tuleval nädalal on kavas Filter sarja Elva etapp ning võib-olla ka laupäeval Jõgeva rattaralli.

Edu!