Selle hooaja esimesed kaks võistlust

23. aprill – kolmapäev. Ja kolmapäev on üks igati tore päev. Eriti siis, kui toimub MTB kolmapäevak. Päris nii võistlusena neid küll ei võta – pigem korraliku lõigutrenni eest. Aga noh, number sätitakse ju alati peale, ning tagasi seal ikka keegi ei hoia. Esimese etapi korraldas seekord Jõelähtme Singel ja kohaks oli neil valitud Jägala-Joa. Muljetavaldav oli juba vaatepilt, kui parklasse jõudsin. Kogu külavahe oli autosid täis. Kolmapäevakute populaarsus on ikka tõeliselt hoogu juurde saanud. Väga mõistlik teenuse ja hinna suhe. Julgeksin öelda, et üks parimaid üldse. Aga sõidust…Esimesel ringil siis keerasin  gaasi korralikult põhja ja juba poole ringi peal sain aru, et niimoodi lõpuni välja ei vea. Esimese kolmandiku peal (esimesel ringil) sain juba kahel korral hinge kinni. Teise ringi lasin juba veidi rahulikumalt ja enesele kõige lihtsam tundus kolmas ring. Ringide ajad oli muidu kuskil 10:00 ; 10:15 ja 10:06 – ehk siis, kolmas ring oli see õige kolmapäevaku tunne ja olek. Esimese pulsi tumepunasesse ajamise kohta väga rahul.

26. aprill käisime vaatamas, et mida Enno meile Pandivere sektoris on ette valmistanud. Kohale jõudes selgus, et olin kiivri maha unustanud. No krt. küll – kunagi elus pole mul midagi olulist maha ununenud. Ja seekord kiiver. Ilma selleta pole lootustki rajale saada. Aga õnneks oli Ebavere spordikeskuses korralik valik kivreid ja sain sealt sõidu jaoks ühe laenuks – suured, suured tänud Ebavere spordikeskuse töötajatele ! Sõidust…Käisin poisiga üle vaatamas laste rada, mis pidi olema ka põhisõidu esimesed 5km. Oli ikka päris korralik üles-alla metsavaheline suht pehme pinnase tee. ca. 2,5km. siledamat ja kõveaid olusid ning ülejäänud korralik suusarada, mis ikka vägagi loodist väljas. Starti minnes oli mul kindel plaan end alguses tagasi hoida, et lõpuni ära kesta. Arvasin, et kogu rada on sarnane esimesele viiele kilomeetrile. Kahjuks see nii ei olnud. Juba ca. 7km. pealt hakkas sisuliselt grupisõit ja seda kuni viimase 5 kilomeetrini. Ennast tagasi hoides jäin nn. kolmandasse gruppi ja kusagil võistluse keskel oli uus eesmärk – võtta selle pundi esimene koht. Plaan realiseerus täpselt nii, nagu plaanitud. Boonusena sai veel kolm skalpi võetud. Kas neil kolmel oli nüüd lihtsalt kehv päev, või varasel kevadel pole vormikõver päris seal, kus olla võik, sest need kolm olid Erki Pütsep, Taavi Selder ja Kalle Kriit.